Lapsepõlves unistasid super-ägedast arvutist ja mägirattast või näiteks Barbie majast. Ootasid kolm kuud jõule, et saaks lõpuks tunda õndsust, mis kaasneb unistuste realiseerumisega. Oletame, et sul vedas vanematega ja nad ostsid sulle täpselt just sellise arvuti või muu kingituse, mida sa ka tegelikult soovisid. Nad ei ostnud näiteks Lego asemel odavama immiteeriva jura või mägiratta asemel ereliukase. Olid õnnega koos ja said täpselt sellise asja, millest sa viimased pool aastat iga päev hommikust õhtuni unistasid. Loomulikult olid sa õnnelik ja hüppasid rõõmust nagu segane.
Läheb mööda paar päeva ja sa oled ikka veel õnnelik. Nädala pärast aga hakkab rõõm tuhmuma. Kuu aja pärast ei saa sa aru, mida kuradit ma seda igavat asja nii innukalt ootasin - mu elu on sama jama edasi. Kõik mu elu probleemid ei haihtunudki igaveseks peale seda kui sain selle millest unistasin. Endine tasakaal (või tasakaalutus) on kiire taastuma ja seda mitte ainult selliste tillukeste soovide nagu mänguasjad või lemmiktoit täitumisel vaid ka hiigelsuurte unistuste nagu oma maja, elu armastus, miljon eurot täitumisel (loe siit, mis juhtub peale rikkaks saamist). Reaalsuse külm hingus on kiire tagasi tulema.
Üks asi on oma unistuste realiseerumise puhul saadava kaifi ülehindamine, teine asi on aga see, kui me eksklikult arvame, et tahame just seda mida tahame. Viimane on üsna levinud nähtus ja see on seda hullem, mida kaugemast tulevikust unistame. Me võime oma tuleviku "mina" soove ette ennustades ikka väga mööda panna. Tagasi vaadates võib-olla ei tundugi, et oled oma soovidega eksinud kuid kui sa paneksid näiteks praegu oma soovid kirja, et mida sa soovid omada kümne aasta pärast, siis võid kümne aasta pärast seda sama nimekirja nähes naerukrambid saada.
Vaevalt soovid sa nüüd olles 40 aastane suurt farmi, nelja last ja Hummerit, kuna juba ühe põngerjaga on väga raske, rääkimata sellest, et igal hommikul kell 6 oleks vaja paarkümmend vissit tühjaks lüpsta. Pealegi harrastad sa nüüd keskkonnasäästlikku eluviisi ja su tilluke elektriauto laeb praegu garaažis - kes see idioot Hummerit tahab? Ometi arvasid 20selt, et just need asjad on vajalikud, et 40sena õndsust tunda. Selles paradoksis on ka midagi head - kuigi paneme oma tulevikku ette kujutades räigelt pange, näitab see seda, et inimesed on võimelised aja jooksul muutuma ja muutuvadki koos oma soovide ja unistustega, tahavad nad seda või mitte.
Asi läheb veelgi hullemaks! Isegi kui teame täpselt, mida me tahame, ei pruugi meie soovid olla tegelikult meie omad. Mis sa arvad, kust lapsed oma soovid ja unistused saavad? Vaevalt, et meil eksisteerivad Lego- või Barbie-geenid, mis meid nendest leludest unistama panevad. Igat sorti soovid tekivad ikka jälgides ümbrust ja teisi. Lihtsustatult õeldes määrasid enamasti su sõbrad ja reklaamid kindlaks selle, mida sa tahad. Siis kui sa lõpuks said selle kõikide poolt ihaldatud asja, oskas su aju üsna hästi vaigistada tüütu hääle, mis ütles sulle, et sa tahtsid hoopis midagi muud. Lisaks sellele õigustasid enda jaoks kõik rasked pingutused, mis sa selle mõttetu asja saamiseks tegid. Selle tulemusena sõidab nii mõnigi inimene mittesoovitud töölt mittesoovitud linnaosas asuvasse liiga suurde/väikesesse koju seda marki autos, mida kõik sõbrad soovitasid kuid mis talle tegelikult üldse ei meeldi.
Mis siis teha? Üldse mitte millegist unistada ja mitte midagi soovida? Pole vaja radikaalseks minna. Selle asemel, et kümneid tuhandeid eurosid kulutada uue bemmi peale, millest heal juhul paar kuud kaifi saad, kuni esinduses esimese korralise hoolduse arvet näed ja küsid, et "Kas autole said kullast puksid alla?", kuluta parem sama raha paljude erinevate kogemuste peale. Kogemused on nii mõnigi kord odavam ja pealegi meeldejäävam viis rahulolu kogeda. Näiteks uue iPhone'i asemel võid kümneid või isegi sadu kordi nautida lemmikroogi heades restoranides. Sõprade ja tuttavate jaoks kleebi aga oma Androidi seadmele õuna logo ning Yarisele bemmi märk külge ning garanteerin, et su tuju tõuseb ümberkaudsete inimeste naeratuste nägemisest.
Mis puutub tuleviku "mina" soovide ennustamisse, siis ka siin leidub lahendus. Unistada ja planeerida võib universaalsetest ja aegumatutest eesmärkidest nagu näiteks hea tervis, materiaalne heaolu, head suhted parimate inimestega ja tore elukoht. Pole vaja detailselt paika panna, kus linnaosas ja millisel aadressil sa kümne või isegi viie aasta pärast elad, mis marki autoga sõidad ja millises firmas töötad. Piisab sellest, kui võtad lihtsalt ligikaudselt õige suuna ja naudid teekonda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar