Kui elu tundub liiga ilus, siis investeeri kinnisvarasse


Hoiatus: järgneb kinnisvarasse investeerimise räige mahategemine. Nõrganärvilistel ning maakleritel ja muudel kinnisvara valdkonnas tegutsevatel inimestel edasi lugemine omal vastutusel!

Kuna isikliku elukoha omamine on eestlastele püha, siis jätame täna vahele küsimuse, kas on mõtekas soetada endale elamiseks kinnisvara ja plekkida 30 aastat laenu või elada üürikorteris ja ülejäänud raha investeerida väärtpaberitesse. Vastus sellele küsimusele võib põhjustada mässu ja vihakõnesid Vabaduse Väljakul. Selle asemel arutame, kas oma raskelt välja teenitud lisakopikad on mõtekas investeerida kinnisvarasse ning selle pealt üüriraha teenida. Nagu artikli pealkirjast aimata võisid, jääb kinnisvara ülistamine täna ära. Selle asemel järgnevad põhjused, miks kinnisvara on kurjast:

Said vanaemalt päranduseks kenakese korteri Mustamäel. Kuna sul on endal mõnus elukoht Meriväljal juba olemas, siis jääb üle ainult kaks varianti. Sa kas müüd korteri maha või võtad üürilise. Kui müüd maha, siis võid investeerida saadud raha väärtpaberitesse või ostad hoopis kõigile pereliikmetele ühte värvi uued mersud. Oletame, et lähed seda teed, nagu kõik su sõbrad ja tuttavad soovitavad, ning võtad ilma pikemalt järele mõtlemata üürilise. Mis ikka juhtuda saab? Niisiis otsustasid sa mängida vene ruletti. Kuulide asemel on sul püstolis puuküürnik, peoloom, alati-üüriga-hilja-tüüp, mitte-kunagi-rahulolev-üürnik ja vastutustundlik inimene. Kui elu tundub liiga ilus ja turvaline, siis võib ka vene rulett tunduda uus ja huvitav viis aja veetmiseks. Peale üürniku ja tema naabrite poolseid õiseid telefonikõnesid, et meil on korgid läbi, kuna nad ei pidanud kontserdikõlarite testimisele vastu, mõtled ehk ringi - äkki oleks siiski olnud mõnusam vaadata, kuidas korteri eest saadud €100 000 pangakontol madalaid intresse kogub.

Punakat värvi ajalehes kirjutas üks tark ekspert, et praegu on eriti hea aeg investeerimiseks, kuna hinnad kasvavad meeletu kiirusega ja kahekordistad aastaga oma investeeringu. Tormad selle peale kohe kinnisvaraportaale vaatama, kuna raskelt teenitud lisaraha põletab püksitaskus auku. Sul ei tulegi pähe, et seda ja teisi viimasel ajal eriti palju ilmunud sarnaseid artikleid loevad tuhanded inimesed, kes on tulnud sama mõtte peale ja kunstlikult ajavad ise hindu üles. Seda mängu kutsume toolide mänguks - ehk niikaua kui muusika käib, on kõik õnnelikud, kuni meloodia vaikides tormavad kõik osalised paari tooli poole (kinnisvara müüma) ja kes ei jõua, see on kaotaja. Ainuke vahe on selles, et kui laste mängus ei jätku toole ühele inimesele, siis kinnisvara mängus ei jätku toole enamusele. Paari kuu pärast vaatad, kuidas su laenuga ostetud investeerimiskorteri väärtus haihtub imetlusväärsel kiirusel. Kui su elu on liiga hea ja raha tundub koormavat, siis investeeri kinnisvarasse (loe, kuidas vaeseks saada).

Hindad oma investeeringuks ostetud korterit väga ja kavatsed seda välja üürida ka vastava hinna eest. Millegipärast aga ükski kalake õnge otsa ei hakka. Samal ajal aga oled jõudnud juba üsna mõnusa summa hakkama panna turvafirma, kindlustuse, kommunaaltasude ja nipet-näpet remondi peale. Mis veelgi hullem, su investeeringuks võis olla hoopis eramaja koos kenakese aiaga ning seetõttu on su teiseks ametikohaks kulude kokkuhoidmise eesmärgil aednik-muruniitja. Seega kaotad rahale lisaks veel oma aega ja energiat, kui su lemmikspordialaks ei ole just eestlaste uus rahvussport muruniitmine. Kui kunagi oli Eestis nõnda palju tegutsevaid kirikuid, et igal pool üle maa oli kuulda kirikukellade helinat, siis nüüd on see asendunud muruniidukite suminaga. Jumal hoidku kui muru on üle 5cm pikk - kindlasti satun põrgusse, on tänapäeva eramaja omaniku suurim hirm. Seega, kui su investeeringuks ostetud kinnisvaral on muru pikemat aega niitmata, oota naabrite poolset hukkamõistu ja ristilöömist (loe, mida peale hakata tülikate naabritega). Kui sul on liiga palju vaba aega ja raha sügeleb taskus, siis investeeri kinnisvarasse.

Peale kinnisvara ja uue 65 tollise teleka ostu ei jätku sul raha oma investeeringule kindlustuse ostmiseks. Teretulemast unetud ööd! Kas üürnik ikka keeras gaasi kinni? Ega ta vannivett jooksma ei jäta? Loodame, et see suur viltune tamm peale tänaõist tormi püsti jäi. Äkki see satanisti usku üürnik unustas oma altaril küünlad ära puhuda? Kas see alkoholihaisudega tuikuv elektrik, kes peaga elektrikilpi ründas kui teadvuse kaotas, tegi ikka korralikku tööd? Magad liiga hästi öösiti? Investeeri kinnisvarasse.

Mis siis lisarahaga peale hakata? Kõik oleneb sinu riskitaluvusest ja teadmistest. Kui juba paari euro kaotus tundub valusana, siis lihtsalt säästa ja pane tähtajalisse hoiusesse. Kui soovid midagi närvekõditavamat, siis võib investeerida väärtpaberitesse. Jah, sellisel juhul on vajalik külma närvi olemasolu, kuna kõikumised on suuremad kui kinnisvara puhul. See-eest aga võid vajadusel väärtpaberitest sekunditega lahti saada võrreldes kinnisvara tigu-müügiga. Lisaks sellele pole vaja näidata ja moosida potentsiaalseid ostjaid ja üürnikke. Mis on mugavam, kas avada oma läpakas ja visata oma varandusele minutiga pilk peale ja vajadusel sekunditega portfelli kohandada või sõita teise linna otsa üürnike, naabrite ja muude asjasse puutuvatega jagelema?

Maailmalõpu fännidel on aga ehk rohkem põhjust kinnisvarasse investeerida, kuna võib-olla nullitakse kõik panga- ja väärtpaberikontod peale võimsat magnettormi. Võib-olla tuleb võimule diktaator, kes konfiskeerib kõik pankades asuvad varad ja jätab kinnisvara puutumata. Äkki tuleb super-ekstra-majandussurutis ning kõik pangad ja valitsused lähevad pankrotti ning siis naerab viimasena juba see, kellel tagataskus paar korterit. Pealegi on võimalik muuta oma investeeringuks ostetud eramaja muru vajadusel kartulipõlluks, et oleks mida süüa. Siis pean hakkama oma sõnu sööma, et nälga ei jääks. Muudel juhtudel aga teenib pikaajaliselt väärtpaberitega palju rohkem kui kinnisvaraga ja tüli on vähem (loe ka, milline on laiskvorsti meetod parema elu poole).

Kavala laiskvorsti tee parema elu poole


Kes meist ei tahaks elada paremini? Kes meist ei tahaks olla tervem, rikkam, õnnelikum, noorema välimusega jne. Need soovid on meisse nii sisse integreeritud kui vähegi võimalik ja see pole halb, kuna tänu nendele soovidele on meie ühiskond, tehnoloogia, meditsiin nii kaugele arenenud nagu ta on. Ilma nende soovideta jookseksime siiamaani paljalt lagendikel lõvide eest minema ja oleksime 30 aastased vanaisad, -emad. Seega on ambitsioonid head kuid seda muidugi juhul kui nad on mõõdukad ja ei hakka elule ega tervisele.

Milline on aga kõige lihtsam viis parandada oma elukvaliteeti? Kuidas saavutada kõige kergemal ja kavalamal viisil parem elu? Praegu oleme oma (lääne) ühiskonnaga jõudnud nii kaugele, et oma elu uuele tasemele viimiseks on vaja ainult oodata ja mitte lollusi teha. Kuidas on see võimalik? Peame ju sihtima tähdedesse ja rabama nagu segased, et midagi saavutada. Jah! Ka sedasi saab kuid me räägime siin lihtsamatest viisidest ja just nimelt kõige kergemast viisist oma heaolu parandada. Mis saab olla lihtsam mitte millegi tegemisest. Kohe seletan, milles asi.

Oletame, et töötad keskmises Eesti ettevõttes, saad keskmist palka, elad keskmises ridaelamus keskmisel porgandipõllul ja sul on keskmine Eesti nimi Martin (vahepeal tundus, et iga teise Eesti mehepoja nimi on Martin ja eristamiseks pidid käiku minema perekonnanimed). Unistad nagu ikka suuremast telekast, mugavamast ning kergemast elust ja paremast tervisest. Kuna oled kaval nagu rebane ja sa ei viitsi nende soovide realiseerimiseks teist töökohta esimesele lisaks hankida (see ju segaks su õhtust teleriaega), siis otsustad lihtsalt oodata ja vaadata, mis elu ette toob. Äkki toob elu ise paremad hüved maagiliselt kätte! Ja suure tõenäosusega toobki! 

Kuna oled kaval elu jälgija ja professionaalne laiskvorst juba lapsepõlvest saati, siis taipasid juba varakult, et enamuse ajast ei peagi eriti lille liigutama, et saada seda mida soovid. Vaja on ainult mõnikord natuke elupaati tagasi jõe keskele paari aerutõmbega suunata. Lisaks sellele tead sa oma elukogemusest, et kannatlikkus, kui see on läbimõeldud, on üks väärtuslikemaid omadusi. Seega on kõige tähtsam lihtsalt järgida tervislikku eluviisi, teenida äraelamiseks piisavalt raha ja vältida lolluseid, et elada niikaua, et tuleviku poolt automaatselt kätte toodavaid hüvesid nautida. Kuna sa teed kõike seda ilmselt niikuinii, siis muud midagi eriti vaja teha polegi.

Visates kiire pilgu ajalukku näeme, et praktiliselt kogu aeg on toimunud elutingimuste paranemine. Reaalpalgad kasvavad, meditsiin areneb ja suremus erinevatesse haigustesse on languses, rääkimata igasugustest tehnoloogilistest hüvedest (loe heast elust Eestis), mis veel hiljuti kuulusid ulme valdkonda. Sellele, et meile tundub subjektiivselt justkui oleks maailm praegu eriti hukkas, leidub ka üsna lihtne seletus. Nimelt tarbime praegu meediat nagu ei kunagi varem. See ei ole aga loomulik, kuna aastatuhandeid oli keskmise inimese elu üsna sündmustevaene ja praegu saame muistse inimese kogu elu informatsioonidoosi kätte ühe päevaga. Näiteks kogeme sõjasündmusi, tapmisi ja muid šokeerivaid sündmusi iga päev uudiseid vaadates. Paradoks seisneb selles, et varasemal ajal toimusid vägivaldsed sündmused keskmise inimesega palju tihedamini kuid kuna tänapäeva inimene kogeb neid vabatahtlikult meedia kaudu iga päev, siis tundub meile, et elame eriti hullul ajaperioodil. Statistika aga ei valeta - elame kõige rahulikumal ajal.

Kogu see areng on loomulikult toimunud tänu miljonite leidlike ja tarkade tegelaste tööle kuid keskmine inimene ei ole pidanud arengule kaasa aitamiseks muud midagi tegema kui ainult raha teenima, tarbima ja lihtsalt elama ning nautima igasuguseid uusi ja huvitavaid hüvesid mida aeg kaasa toob. Niisiis, hoia tervist ja ära tee lollusi ning suure tõenäosusega elad kümne aasta pärast paremini kui praegu. Selline on kavala laiskvorsti tee parema elu poole.

Millal on lubatud käituda agressiivselt, ülbelt ja üleolevalt


Me ei räägi täna enesekehtestamisest ehk siis oma õiguste eest seismisest viisil, mis ei riku teiste õigusi, sest sedasi peaksid sa nagunii enamuse ajast käituma. Me ei räägi kaitsmisest vaid ennetavast põhjendatud ründamisest. Issand jumal! Ülbus tuleb maailmast välja juurida! Headusega sulatad ka kõige kalgimad südamed! Headus võidab alati! Kui sul on vanust üle kolmekümne, siis suure tõenäosusega sa ilmselt muigasid nende naiivsete väidete peale. 

Lõpetavate üliõpilaste pilkudest võib veel välja lugeda mõningast naiivsust ja usku helgesse maailma, inimloomuse headusse ja muude "jõuluvanade" olemasollu. Sealt peale aga hakkab allakäik. Dam-dam-dam kulmineerub õudusfilm. Elu on palju keerulisem ja raskem kui arvasid aga kui lõpuks aru saad, kuidas asjad reaalsuses käivad, võid sa nii mõnedki nipid kõrva taha panna ja elu nautida. Loomulikult tuleb siinkohal tohutult kasuks enda täiendamine inimpsüühika valdkonnas. Ma mõtlen siin reaalseid ja praktilisi teadmisi inimeste psühholoogia kohta, mitte seda jura, mille kohaselt ihkad endale suurt peenist, kuna armastad banaane ja suuri ekleere.

Tagasi tulles tänase teema juurde, viskame pilgu inimliigi kõige "meeldivamate" isendite poole, kes suudavad su palgakõrgendusest või kena neiu telefoninumbri saamisest põhjustatud eufooria 3 sekundiga oma suurte tanksaabaste alla tampida. Jah, tegemist on puhastverd ülbikute ja üleoleva hoiakuga elus kibestunud virsikutega. Su tuju on suurepärane ja lähened pahaaimamatult Haiti Kiirrataste poes teenindaja poole vägagi põhjendatud küsimusega, et palju see roosa mägiratas seal seinal maksab - hinnasilti sa ju sealt ei leidnud. Lähened sellele punase näoga hilistes 30ndates Peetrile, kes leti taga teise müüjaga nagu väike plikatirts kekutab. Jõudsid kohale kuid samahästi võib sul seljas olla Harry Potteri nähtamatuse kalts, kuna keegi sinust välja ei tee.

Ema on sind hästi õpetanud olema nagu ikka eestlasele kohane ülimalt viisakas. Kas teadsid, et külmetushaigus on eestlaste seas kõige levinum haigus, kuna kulutame keskmiselt 43 minutit päevas, et teisi viisakuse pärast välisuksest sisenemisel ette lasta (ise tegin uuringu). On teada ka juhtumeid, kus keegi ei sisenenudki uksest, kuna viisakad nagu me oleme, ei tahtnud keegi esimesena siseneda ja pakkusid teistel esimesena siseneda, kuni asi läks käest ära ja pidi politsei kutsuma. Nali naljaks aga kahjuks ei ole viisakus alati hea asi, eriti siis, kui puutud kokku ülbikutega. 

Niisiis, seisad seal leti taga ja ootad ilusti, kuni Peeter Punalõust ja Karmo Karvanägu lõpetavad kekutamise ja sind märkavad. Peale 56 sekundi mõõdumist pöördub esimene neist sinu poole ja suust väljub vali ja ülbe "Jaa!"
Hea kasvatusega nagu sa oled, esitad alandliku ja katkendliku häälega oma küsimuse: "Tere! Õelge palun mulle, palju see roosa ratas seal seinal maksab?"
Kuna oled ainult kümme aastat vanem kui tema, siis ta sinatab sind üleolevalt: "Seal on hinnasilt. Mine vaata!" 
Olles hämmeldunud ülbuserünnakust jätkad: "Ma vaatasin juba ja ei leidnud kusagilt hinnasilti."
"Seal peab olema hinnasilt! Kõigel on hinnasilt!" jätkub ülbusega immutatud jutt.

Kas sa võisid tõesti eksida ja mitte märgata seda. Lähed uuele ringile ja veendud uuesti, et seal ei ole kusagil hinnasilti. Ei ole põrandal ega laes. Tagasi ülburi juurde suundudes, tunned juba, et adrenaliin hakkab väljuma kontrolli alt. Peeter-poisi näole tundub ka paar tooni punast juurde olnud tulnud. Nüüd on ülbik juba nõus ka ise asju kontrollima tulla. Peale seda kui hr. Punalõust oli natuke lenksu siia sinna väntsutanud ja kergelt endamisi midagi pobisenud, suundus ta tagasi arvuti taha. Peale 4 minutit vaikides arvutis kolamist mühises Peetrike: "395". Ei mingit vabandust, et jah tõesti hinda polnud ega midagi. 

Poest lahkudes pole sinu suurepärasest tujust haisugi järel. Tunned ennast räpaselt, kuna mõistsid, et sulle sülitati praktiliselt näkku ja sa ei teinud selle vastu midagi. Mõtled endamisi igasugustest kättemaksuskeemidest. Plaanid helistada poeomanikule ja puistada südant - äkki laseb isegi lahti, kuna pood ju kaotab raha tänu sellistele peetidele. Mõni radikaalsemalt meelestatud inimene aga haarab juba uzi järele nagu ameeriklastele kombeks. Õiglus peab ju jalule saama! 

Äkki saab aga kuidagi paremini ülbikute valitsusele lõppu teha. Jah, saab ikka! Me ei hakka tegelema sümptomite raviga vaid hoopiski ennetustööga. Ülbuse puhul on ennetustöö osutunud üllatavalt edukaks meetodiks. Nüüd mõistad sa ka seda, miks käesoleva artikli pealkirjaks on "Millal on lubatud käituda agressiivselt, ülbelt ja üleolevalt". Ding-ding-ding - arvasid õigesti, agressiivselt, ülbelt ja üleolevalt on lubatud käituda kokkupuutudes potentsiaalselt ülbete ja üleolevate inimestega. Kui sa pole just laps, siis peaks su "ülbuse-radar" juba üsna hästi toimima. Peale teatavat elukogemust, peaksid sa juba kaugelt ülbuse ja üleolevuse kirbet lõhna tundma. Seda reedab nagu ikka kõige rohkem näoilme ja kehapoos. Nii et kui sul väikenegi elukogemus turjal, peaksid ülbiku ära tundma juba enne, kui jutt suust välja tuleb. Kui tegemist on juba tuttava inimesega, siis tead niigi mida oodata.

Niisiis, oled Haiti Kiirrataste poes ja sul on vaja astuda kontakti Peeter Punalõustaga, kuna sa aga lugesid äsja väga targa inimese poolt kirjutatud väga tarka artiklit ja tead, kuidas sääraste inimestega vaja käituda, siis pigistad käed varakult rusikasse, moodustad endale pähe kõige ülbema pilgu, mida maailm kunagi näha on saanud, astud kindla ja võiks õelda, et isegi agressiivse sammuga peedilõusta ja sammalhabeme juurde ning küsid valju ja enesekindla häälega: "Palju maksab see ratas seal seinal! Teil ei ole siin pooltel ratastel hindu peal! Mis ma pean neid hakkama ise ära arvama!". Ei mingit tere, ei mingit ootamist, kuni sind märgatakse, ei mingit alandlikku viisakust ja sa näed, kuidas teise inimese ülbe punane ilme muutub võluäel roosa vaga põrsakese omaks. Võib-olla pobiseb isegi mingi vabanduse välja. Pea meeles, ära rolli liigselt sisse ela - tegemist on ju ikkagi rollimänguga, et oma huve kaitsta ja teistele õppetund anda ja mitte mingisuguse püha sõjaga. Mängi ja naudi tulemusi! (loe ka, mida teha tülikate naabritega)

Tean, et sa kardad, et äkki inimene ei olegi ülbe ja sa sõidad süütukesest lihtsalt üle. See on aga väga vähe tõenäoline, kuna ma pole veel ühtegi ülbe näoga inglit oma elus kohanud, seega ülbe lõust ja poos võrdub üldjuhul ülbe käitumisega. Pigem võid kohata vaga näoga salaülbikuid ja ka selle puhul on lahendus olemas. Kui sul tekib kahtlus, et hunt võib peita ennast lamba nahas, siis lülita sisse kohe üle keskmise enesekindlus ja nõudlikkus ning vastavalt teise käitumisele võid lisada agressiivsuse ja ülbuse elemente. Peale rattapoest lahkumist tunned uhkust enda üle, et:
* tapsid eos ülbusevõrsed
* kaitsid enese au
* säilitasid hea tuju
* õpetasid õppetunni inimesele, kes oli seda väärt
* vähendasid tõenäosust, et ülbik teiste inimestega niimoodi käitub

Sul pole aimugi, mida sa tegelikult tahad!


Lapsepõlves unistasid super-ägedast arvutist ja mägirattast või näiteks Barbie majast. Ootasid kolm kuud jõule, et saaks lõpuks tunda õndsust, mis kaasneb unistuste realiseerumisega. Oletame, et sul vedas vanematega ja nad ostsid sulle täpselt just sellise arvuti või muu kingituse, mida sa ka tegelikult soovisid. Nad ei ostnud näiteks Lego asemel odavama immiteeriva jura või mägiratta asemel ereliukase. Olid õnnega koos ja said täpselt sellise asja, millest sa viimased pool aastat iga päev hommikust õhtuni unistasid. Loomulikult olid sa õnnelik ja hüppasid rõõmust nagu segane. 

Läheb mööda paar päeva ja sa oled ikka veel õnnelik. Nädala pärast aga hakkab rõõm tuhmuma. Kuu aja pärast ei saa sa aru, mida kuradit ma seda igavat asja nii innukalt ootasin - mu elu on sama jama edasi. Kõik mu elu probleemid ei haihtunudki igaveseks peale seda kui sain selle millest unistasin. Endine tasakaal (või tasakaalutus) on kiire taastuma ja seda mitte ainult selliste tillukeste soovide nagu mänguasjad või lemmiktoit täitumisel vaid ka hiigelsuurte unistuste nagu oma maja, elu armastus, miljon eurot täitumisel (loe siit, mis juhtub peale rikkaks saamist). Reaalsuse külm hingus on kiire tagasi tulema. 

Üks asi on oma unistuste realiseerumise puhul saadava kaifi ülehindamine, teine asi on aga see, kui me eksklikult arvame, et tahame just seda mida tahame. Viimane on üsna levinud nähtus ja see on seda hullem, mida kaugemast tulevikust unistame. Me võime oma tuleviku "mina" soove ette ennustades ikka väga mööda panna. Tagasi vaadates võib-olla ei tundugi, et oled oma soovidega eksinud kuid kui sa paneksid näiteks praegu oma soovid kirja, et mida sa soovid omada kümne aasta pärast, siis võid kümne aasta pärast seda sama nimekirja nähes naerukrambid saada. 

Vaevalt soovid sa nüüd olles 40 aastane suurt farmi, nelja last ja Hummerit, kuna juba ühe põngerjaga on väga raske, rääkimata sellest, et igal hommikul kell 6 oleks vaja paarkümmend vissit tühjaks lüpsta. Pealegi harrastad sa nüüd keskkonnasäästlikku eluviisi ja su tilluke elektriauto laeb praegu garaažis - kes see idioot Hummerit tahab? Ometi arvasid 20selt, et just need asjad on vajalikud, et 40sena õndsust tunda. Selles paradoksis on ka midagi head - kuigi paneme oma tulevikku ette kujutades räigelt pange, näitab see seda, et inimesed on võimelised aja jooksul muutuma ja muutuvadki koos oma soovide ja unistustega, tahavad nad seda või mitte. 

Asi läheb veelgi hullemaks! Isegi kui teame täpselt, mida me tahame, ei pruugi meie soovid olla tegelikult meie omad. Mis sa arvad, kust lapsed oma soovid ja unistused saavad? Vaevalt, et meil eksisteerivad Lego- või Barbie-geenid, mis meid nendest leludest unistama panevad. Igat sorti soovid tekivad ikka jälgides ümbrust ja teisi. Lihtsustatult õeldes määrasid enamasti su sõbrad ja reklaamid kindlaks selle, mida sa tahad. Siis kui sa lõpuks said selle kõikide poolt ihaldatud asja, oskas su aju üsna hästi vaigistada tüütu hääle, mis ütles sulle, et sa tahtsid hoopis midagi muud. Lisaks sellele õigustasid enda jaoks kõik rasked pingutused, mis sa selle mõttetu asja saamiseks tegid. Selle tulemusena sõidab nii mõnigi inimene mittesoovitud töölt mittesoovitud linnaosas asuvasse liiga suurde/väikesesse koju seda marki autos, mida kõik sõbrad soovitasid kuid mis talle tegelikult üldse ei meeldi. 

Mis siis teha? Üldse mitte millegist unistada ja mitte midagi soovida? Pole vaja radikaalseks minna. Selle asemel, et kümneid tuhandeid eurosid kulutada uue bemmi peale, millest heal juhul paar kuud kaifi saad, kuni esinduses esimese korralise hoolduse arvet näed ja küsid, et "Kas autole said kullast puksid alla?", kuluta parem sama raha paljude erinevate kogemuste peale. Kogemused on nii mõnigi kord odavam ja pealegi meeldejäävam viis rahulolu kogeda. Näiteks uue iPhone'i asemel võid kümneid või isegi sadu kordi nautida lemmikroogi heades restoranides. Sõprade ja tuttavate jaoks kleebi aga oma Androidi seadmele õuna logo ning Yarisele bemmi märk külge ning garanteerin, et su tuju tõuseb ümberkaudsete inimeste naeratuste nägemisest.

Mis puutub tuleviku "mina" soovide ennustamisse, siis ka siin leidub lahendus. Unistada ja planeerida võib universaalsetest ja aegumatutest eesmärkidest nagu näiteks hea tervis, materiaalne heaolu, head suhted parimate inimestega ja tore elukoht. Pole vaja detailselt paika panna, kus linnaosas ja millisel aadressil sa kümne või isegi viie aasta pärast elad, mis marki autoga sõidad ja millises firmas töötad. Piisab sellest, kui võtad lihtsalt ligikaudselt õige suuna ja naudid teekonda.

Mis saab peale seda kui oled rikkaks saanud?


Kogu oma elu oled unistanud rahamägedest ja nüüd lõpuks oled jõudnud tõotatud maale, kus eurojõgedel ujuvad kallid jahid ja inglid laulavad sulle hümni: "Oo suursugune Alari, nüüd on su mured otsas, võta oma Ferrari ja põruta pilvedesse, kuni elu täitsa metsas." Jah, paljudele käib rikkus üle jõu ja keerab niigi pöörastele inimestele paar vinti veel juurde kuni nad lõpetavad sealsamas kus alustasid (loe siit kuidas vaeseks saada). Kui aga oled juba vaesena normaalse iseloomuga mõistlik tegelane, siis ega raha sind nii kergelt ära ei riku - nii see tuntud (ilmselt rikaste poolt leiutatud) vanasõna käib. Kallid mitte-rikkad uskuge mind, sellel on mingil määral tõepõhi all. 

Enamik meist usuvad, kas siis teadlikult või alateadlikult, et rahakünkad toovad õnne ka meie õuele, hoolimata sellest, et igal pool leierdatakse - raha õnnelikuks ei tee. Nagu ikka asub tõde kusagil vahepeal ehk uuringud on näidanud, et kuni teatud koguseni toob raha naeratuse näole küll, kuid alates sellest maagilisest numbrist õnne eriti juurde ei tule. Loomulikult erineb see number riigiti ja kahjuks Eestis seda piiri pole tuvastatud kuid kui natuke huupi pakkuda, siis võiks see number Maarjamaal olla ca €3000-€5000 kuus puhtalt kätte. Muidugi on see number individuaalne kuid see pole tähtis. Oluline on fakt, et mingist teatud rahanumbrist alates võid teenida juurde palju tahad kuid elu roosilisemaks ei muutu. Niisiis, suure tõenäosusega on su õnnelimiit maksimumis juba enne kui sa tõeliselt rikkaks saad ja selline maagiline number nagu €1 miljon peale mingisuguse lühiajalise sümboolse rõõmuhetke kaasa ei too. Võib-olla su seisund ei muutu üldse peale kontojäägi tšekkimist ja nosid sama rõõmsalt või kurvalt oma võileiba arvuti taga edasi kuid nüüd juba tehniliselt miljonärina.

Tagasi meie põhiteema juurde tulles vaatame, mis siis juhtub meie harju keskmise rikkuri Alariga peale seda kui kullast kellad kõlisesid ja kontojääk näitas €1000032,46. Ehk siis miljon eurot sai lõpuks täis. On ta nüüd üldse rikas? Arvan, et enamik kaaskodanikke nõustub, et on küll, kuid kas see tähendab, et ta võib nüüd jalad seinale visata ja elus enam lillegi mitte liigutada? Enne kui hõikad: "Muidugi!" tuletan meelde mõned võlusõnad - inflatsioon, oodatav eluiga, ajuolluse võimekus, vedamine. Kui meie Alarikene soovib ka jääda rikkaks, peab ta hakkama ikkagi lillesid liigutama ja mida noorem ta on, seda rohkem on vaja vaeva näha ja seda mõistlikumalt peab ta rahaga ümber käima. Kui 35 aastase Alari eluunistuseks ei ole 40 aastaselt suremine, peab ta Lamborghini ostmise asemel hoopis millegi (sarcasm alert!) veelgi erutavama ja ägedama asjaga tegelema hakkama - nimelt säästmise ja investeerimisega. 

Viib tuju alla eks ole. Said rikkaks ja selle asemel, et osta endale ja kõigile keda tunned uued majad ja autod, pead hakkama tegelema maailma kõige igavama asjaga. Kui aga oled 80-aastane, siis muidugi see sinu kohta ei käi. Edu raha laristamises! Jamad on ainult lood siis kui elad 120ni. Kõik nooremad aga peavad oma uue väljavõideldud miljonäri staatuse säilitamiseks peale oma lolluste võitlema veel inflatsiooniga, mis pika aja peale sööb su raha nii ära, et järele ei jää haisugi. Siin tuleb meile appi vana hea finantsloogika - rahahunnik peab oma väärtuse säilitamiseks ja suurendamiseks teenima vähemalt sama palju või rohkem kui inflatsioon. Seda saab saavutada loomulikult ainult investeerimise abil. 

Peale selle, et nüüd peab Alari hakkama tegelema oma rikkuse säilitamise ja suurendamisega, tekivad talle juurde igasugu muud huvitavad probleemid. Kui varem oli põhimureks nutsu kokkuajamine, siis selle probleemi tahaplaanile jäädes, lisanduvad teistsugused "värvikad" peavalud. Välja ujuvad erinevad uued ja vanad sugulased ning tuttavad, kes tahavad sinuga nüüd parimateks sõpradeks saada. Alata võivad ka eepilised sõjad sinu varandusele pretendeerijate hulgas. Kuigi enam ei pea sa poes hindu vaatama, on see tungivalt soovitatav, kuna rahahunnik võib sedaviisi üsna märkamatult haihtuda - eriti kui sa ei jälgi hindu butiikides ja autopoodides. Kui ise oled mõistlik kulutaja, siis põhiliseks peavaluks võivad saada su kallid lähedased, kes ehk kohe ei taipa, et raha puu otsas ei kasva (ilmselt kõige levinum teema anonüümsete rikkurite kokkutulekutel). "Kuule paps, ma laenasin täna su pangakaarti, et kõigile oma sõpsidele ATV-d osta peale Armani kaupluses käimist," ütleb su võsukene nii muuseas kui te õhtul koos diivanil jalkat vaatate ja kaaviar teeb imetlusväärse lennu sinu suust 85 tollise 4K teleri peale.

Jah, peab tõdema, et kuradi hea on mitte muretseda, kuidas järgmise kuu kodulaenumakse kokku saada ning supermarketis hinnasilte ignoreerida. Jah, väga mugav on sõita uue neljaveolise maasturiga Tallinna kesklinna lumehangedes ning teisi minisuksude omanikke kangelaslikult siin ja seal välja tõmmata. Mõnus on ka võimalus iga kell kliimat vahetada. Kahjuks aga pole see kõik nii glamuurne kui lapsepõlvest saati endale ette kujutanud oled ja heaga harjub ikka väga kiiresti ära. Pealegi asenduvad vanad probleemid uutega ja mitte alati parematega. Kas hakkab juba rikastest kahju? Pisar tuleb lausa silma mõeldes nendest "vaesekestest" miljonäridest? Õnneks saavad nad endale lubada psühhoteraapiat nii et ära nende pärast liiga palju ka muretse.